Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla oli Saku valla Männiku küla territooriumil asuv endine radioaktiivsete jäätmete hoidla.
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamisest
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla rajati 1960. aastate alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana.
Matmispaik oli kasutusel aastatel 1963-1995 ehk kuni tema ülevõtmiseni AS ALARA poolt eelmise operaatori, toonase Tallinna Eriautobaasi, käest.
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla rajatised
Tallinna lähistel liivasesse männimetsa rajatud matmispaiga koosseisu kuulusid maa-alune vedeljäätmete mahuti, mahutavusega 400 m³, raudbetoonist ja roostevabast metallist sisevooderdisega, ning maapinnalähedane hoidla tahkete jäätmete jaoks. Viimane kujutas endast liivapinnasesse süvistatud raudbetoonseintega 18 m pikkust ja 8 m laiust rajatist.
Hoidla oli jaotatud üheksaks sektsiooniks, millest kuus oli jäätmetega täidetud. Pealt olid sektsioonid kaetud betoonpaneelidega. Jäätmete ladustamiseks hoidlas eemaldati paneelid ühe sektsiooni pealt ning sinna asetati teisaldatav ja uksega varustatud metallist katusekonstruktsioon. Pärast sektsiooni täitumist eemaldati katusekonstruktsioon ja paigutati see järgmise tühja sektsiooni kohale. Täitunud sektsioonile pandi paneelid tagasi ning kaeti need hüdroisolatsioonikihiga.
Tammiku jäätmehoidla ohutushinnangust
1994. aastal Rootsi Kiirguskaitse Instituudi poolt Tammiku jäätmehoidla kohta koostatud ohutushinnangust selgus, et hoidla ei vastanud kaugeltki tänapäevastele radioaktiivsete jäätmete hoidlate suhtes kehtivatele ohutusnõuetele. Samal aastal toimus Tammiku radioaktiivsete ainete varastamise vahejuhtum, milles kaotas elu 1 inimene ja veel mitu said kiirguskahjustusi.
Tulenevalt ohutushinnangust oli jäätmehoidla on alates 1995. aastast jäätmete ladustamiseks suletud. Kõik Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed paigutatakse Paldiski endisel tuumaobjektil asuvasse vahehoidlasse.
Tammiku jäätmehoidlat ei olnud võimalik käsitleda ka radioaktiivsete jäätmete lõpphoidlana, sest ohutushinnangu alusel ei olnud tagatud seal ladustatud jäätmete pikaajaline ohutus ümbritsevale keskkonnale ja inimese tervisele. Seetõttu otsustati hoidla likvideerida, eemaldades sinna aastakümnete vältel ladustatud jäätmed ning transportida ja ladustada need Paldiski endisel tuumaobjektil asuvasse rahvusvahelistele nõuetele vastavas vahehoidlas. Pärast seda on teostatud hoidla likvideerimise (dekomissioneerimise) järgset seiret ning plaan on avada hoidla territoorium piiranguteta kasutuseks 2025-2026 aastal.
Tammiku jäätmehoidla likvideerimistööd
Käesolevaks ajaks on hoidla dekomissioneerimine käinud juba üle kahekümne aasta. 2001. aastal jõuti lõpule vedeljäätmete mahuti likvideerimisega. Mahutis leidunud vedeljäätmete analüüsimisel leiti, et arvestades jäätmete väga madalat aktiivsust oli võimalik ja ohutu juhtida need tavalisse kanalisatsioonisüsteemi.
2008. aastal alustati peale keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist ja kiirgustegevusloa väljastamist tahkete jäätmete eemaldamisega hoidlast. Esmalt võeti hoidlast välja kaks kinniseid kiirgusallikaid sisaldavat metallist kasti, mis moodustasid jäätmete kogumahust väikese osa, küll aga ca 90% hoidla koguaktiivsusest.
Aastatel 2009-2011 eemaldati hoidlast kõik ülejäänud jäätmed ning transporditi edasiseks käitlemiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusesse. Hoidla radioloogilise iseloomustamise, saastusest puhastamise ja lammutamisega alustati 2012. aastal ning aastaks 2025/2026 saab hoidla alusest maa-alast ja ümbritsevast territooriumist ilma piiranguteta kasutatav roheala.