Tuumajäätmete teemal tehakse juba planeerimise faasis palju eeltööd, et tagada inimeste ohutus, keskkonnakaitse ja lõpphoidla sobivus. Olulise mõjuga on ka tihe koostöö rahvusvaheliste spetsialistidega, et leida parimad lahendused tuumajäätmete käitlemisel.
Mis on tuumajäätmed?
Tuumajäätmed on radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad tuumkütuse kasutamisel.
Tuumkütust kasutatakse peamiselt kohtades, kus toodetakse või kasutatakse tuumaenergiat, nt tuumajaamades või tuumajõul töötavates laevades ja allveelaevades.
Tuumajäätmete radioaktiivsus
Tuumajaamast pärinevatel jäätmetel on erinev radioaktiivsus:
- Enamus jäätmetest on madala radioaktiivsusega. 90% tuumajaama jäätmetest on madalradioaktiivsed, nt vähesaastunud esemed (tööriistad, tööriided). Need moodustavad ca 1% tuumajaama jäätmete radioaktiivsusest.
- 7% tuumajaama jäätmetest on keskmise radioaktiivsusega jäätmed, nt kasutatud filtrid ja tuumareaktori terasdetailid. Need moodustavad ca 4% tuumajaama radioaktiivsusest.
- 3% tuumajaama jäätmetest on kõrgradioaktiivsed jäätmed – kasutatud tuumkütus ja kontrollvardad, mis moodustavad 95% tuumajaama kõigi jäätmete radioaktiivsusest.
Tuumajäätmete käitlemine
Tuumajäätmete ohutu käitlemine ja hoiustamine on oluline, sest kiirgus võib keskkonda sattudes püsida seal tuhandeid aastaid.
Kasutatud tuumkütus võetakse 3-5 aasta pärast tuumarektorist välja ning jahutatakse. Seejärel paigutatakse see ajutiseks ladustamiseks kuivlattu või spetsiaalsetesse basseinidesse. Osa kasutatud kütusest saab uuesti töödelda ja taaskasutada. Kõige ohtlikumad ja pikaealisemad jäätmed paigutatakse lõpuks sügavale maa alla rajatavatesse geoloogilistesse lõpphoidlatesse, kus need püsivad keskkonnast eraldatuna.
Kas Eestis tekib tuumajäätmeid?
Eestis tuumajaamu ei ole, kuid Paldiski endine tuumaobjekt on meie peamine tuumajäätmete allikas, mille ohutu hoiustamine ja tulevane lõplik käitlemine on jätkuvalt oluline ülesanne. Eesti on teinud ka esimesi samme tuumaenergia programmis, et liikuda tuumaenergia kasutuselevõtu suunas.