Radioaktiivsed ained põhjustavad ioniseerivat kiirgus, mis jaguneb alfa, beet, gamma, röntgen ja neutronkiirguseks. Ioniseeriv kiirgus on inimesele nähtamatu, lõhnatu ja värvitu ehk tajumatu, kuid sellel võib olla märkimisväärne mõju inimese tervisele ja elukeskkonnale.
Mis on ioniseeriv ehk radioaktiivne kiirgus?
Ioniseeriv kiirgus võib pärineda nii looduslikest kui ka inimese tekitatud allikatest, millel on erinevad kiirgusdoosid ja ohutustasemed. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse näiteks meditsiinis, tööstusseadmetes, teadusuuringutes jne.
Измерение ионизирующего излучения
Ioniseeriva kiirguse mõõtmine on vajalik, et hinnata kiirguse taset ja selle võimalikku mõju inimestele ja keskkonnale. Mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid seadmeid,mis näitavad kiirgustaset õhus, pinnases ja materjalides.
Kiirguskaitse olulisus
Kiirguskaitse eesmärk on kaitsta inimesi ja loodust ioniseeriva kiirguse kahjulike mõjude eest. Kuna kiirgus võib kahjustada rakke, põhjustada haigusi ja saastada keskkonda, tuleb kokkupuudet sellega võimalikult vähendada. Selleks järgitakse kolme põhiprintsiipi: vähendada kiirituse aega, suurendada kaugust kiirgusallikast ja kasutada sobivaid kaitsevahendeid. Tõhus kiirguskaitse on eriti tähtis meditsiinis, tuumatööstuses ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, kus on kõrgem kiirgusohu risk.