Информационный материал

Looduses esinevad väga mitmesugust tüüpi kiirgused, näiteks infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad ja ioniseeriv kiirgus. Radioaktiivsed ained ja röntgenseadmed emiteerivad ioniseerivat kiirgust.  Ioniseeriva kiirguse tüübid Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist – alfa-, beeta- ja gammakiirgus – pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest; neljanda […]

Radioaktiivsus võib olla nii looduslik kui tehislik nähtus. Kuigi radioaktiivsus mängib olulist rolli teaduses, meditsiinis ja energiatootmises, tuleb alati olla teadlik selle võimalikest riskidest nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine võime eraldada radioaktiivset kiirgust oma tuumade loomulikul lagunemisel. See tähendab, et radioaktiivne aine muutub aja jooksul, vabastades protsessi käigus […]

Kiirguse seire võimaldab pidevalt jälgida radioaktiivse kiirguse taset ja hinnata selle mõju, et saaksime teha teadlikke otsuseid, et tagada nii inimeste tervise kui ka keskkonna kaitse. Kiirgusseire keskkonnas Keskkonna ja elanikkonna kaitse tagamisel on oluline jälgida radionukliidide sisaldust ja käitumist ka Paldiski endist tuumaobjekti ümbritsevas vee- ja õhukeskkonnas ning toiduahelates. Sel eesmärgil koostatud kiirgusseireprogrammi ülesehitus […]

Tuumajäätmete teemal tehakse juba planeerimise faasis palju eeltööd, et tagada inimeste ohutus, keskkonnakaitse ja lõpphoidla sobivus. Olulise mõjuga on ka tihe koostöö rahvusvaheliste spetsialistidega, et leida parimad lahendused tuumajäätmete käitlemisel. Mis on tuumajäätmed? Tuumajäätmed on radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad tuumkütuse kasutamisel. Tuumkütust kasutatakse peamiselt kohtades, kus toodetakse või kasutatakse tuumaenergiat, nt tuumajaamades või tuumajõul töötavates […]

Tuumajaamad on kaasaegse elektritootmise oluline osa ja tehnoloogia tipptase, kuid nõuavad põhjalikkust planeerimisel ja käigushoidmisel. 1970. aastatel levisid tuumaelektrijaamad kiiresti Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. 1986. aasta Tšernobõli katastroofi järel tugevnesid tuumareaktorite turvalisuse nõuded. Alates 2000. aastatest on ehitatud uusi tuumareaktoreid kaasaegsete kõrgema ohutustasemega tehnoloogiatega, samal ajal kui tuumaenergia jääb oluliseks stabiilse elektrienergia allikaks maailmas. Hetkel […]