Kiirguse seire võimaldab pidevalt jälgida radioaktiivse kiirguse taset ja hinnata selle mõju, et saaksime teha teadlikke otsuseid, et tagada nii inimeste tervise kui ka keskkonna kaitse.
Radionukliidide sattumine keskkonda
Kiirgustegevusega kaasneb paratamatult radionukliidide sattumine ümbritsevasse vee- ja õhukeskkonda. Halvemal juhul on tegu avariiheitmetega, tavaliselt siiski aga nn. kontrollitud heitmetega, mille käigus teatud kogus radionukliide paisatakse õhku või juhitakse läbi kanalisatsioonisüsteemi mõnda ümbritsevasse veekogusse. Pole ju võimalik ega mõttekaski taotleda heitmete 100%list puhastamist, kui selleks kulutatavad vahendid ei kaalu üle saavutatavat efekti keskkonnaseisundis ning elanikkonna tervise paranemisel.
Radionukliidide allikaseire
Kontrollitud heitmete väljalaske korral on loomulik, et toimub nn. ”allikaseire” (ingl. source monitoring), mille käigus määratakse keskkonda juhitavate radionukliidide koguhulgad ja aktiivsused nende väljalaskekohas (korstnas, kanalisatsioonitorus, kogujamahutis jm.) ning võrreldakse saadud tulemusi õigusaktides sätestatud kontrollarvudega. Hetkel Eestis kehtivad radionukliidide maksimaalselt lubatavad kogused radioaktiivsetes heitmetes on ära toodud siin. Nimetatud kontrollarvude ületamist ei ole AS ALARA asutamisest ja seire läbiviimisest alates kordagi Paldiski endisel tuumaobjektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas fikseeritud.
Kiirgusseire keskkonnas
Keskkonna ja elanikkonna kaitse tagamisel on oluline jälgida radionukliidide sisaldust ja käitumist ka Paldiski endist tuumaobjekti ümbritsevas vee- ja õhukeskkonnas ning toiduahelates. Sel eesmärgil koostatud kiirgusseireprogrammi ülesehitus peaks lähtuma nii tuumarajatise ja tema poolt põhjustatud heitmete iseloomust, kui ka ümbritseva keskkonna parameetritest (taimestik, sademed, geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused) ja sealsetest elanikest ning nende harjumustest. Kiirgusseire käigus kogutav andmestik on kasutatav ohutushinnangute koostamisel, mille alusel on võimalik ennetavate meetmete planeerimine ja rakendamine.
AS ALARA hallatavatest objektidest tekib hetkel piiratud kogus vedelheitmeid vaid Paldiski objektil ning need on seotud peamiselt saastunud eririietuse pesuga. Ent lisaks kaasaegsete heitmete mõjule peegeldub Paldiski ja Tammiku keskkonnas kindlasti veel jälgi objektide varasematest ajaloost. Selle kinnituseks on triitiumi esinemine nii Tammiku kui Paldiski objekti kontrollpuuraukudest võetud põhjaveeproovides.
Paldiski endise tuumaobjekti keskkonnaseire mõõtmistulemused
Paldiski objekti seirekava on kooskõlas kiirgustegevusloaga ja vee erikasutuseks antud keskkonnaloaga ning koosneb põhjavee, heitvee, üldise gammakiirguse fooni (TLD) ning joogivee, pinnase ja rohu seirest.
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla keskkonnaseire mõõtmistulemused
Tammiku objekti seirekava on kooskõlas kiirgustegevusloaga ning koosneb põhjavee, üldise gammakiirguse fooni (TLD) ning pinnase ja rohu seirest. Seire toimub üheaegselt nii hoidla territooriumil ja selle lähiümbruses, kui ka kaugemal paikneval võrdlus maa-alal.
Seirekavad
Paldiski objekti seirekava alates 02.07.2019. a.
| Proovi tüüp | Asukoht, proovipunkt | Sagedus | Analüütiline programm |
|---|---|---|---|
| Ülemine põhjaveekiht | Puuraugud PA1, PA6, PA9 | 1 x kvartalis | H-3, gammaspektromeetria (Co-60 ja Cs-137), Sr-901 |
| TLD | 3 asukohta objekti perimeetril, TLD1, TLD2 ja TLD4 | 1 x kuus | Üldine gammakiirguse foon |
| Heitvesi väljaspool objekti | Suudmekoht rannikul | 1 x kvartalis 1 x 6 kuu jooksul2 | H-3, gammaspektromeetria (Co-60 ja Cs-137), Sr-901, heljum, BHT-7, KHT, N-üld, P-üld, naftasaadused, pHFluoriid (F), elavhõbe (Hg), arseen (As), baarium (Ba), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu), tina (Sn)), ühe- ja kahealuselised fenoolid |
| Rohi | 3 asukohta peahoone lähedal, R1 – R3 | 1 x 6 kuu jooksul | Gammaspektromeetria (Co-60 ja Cs-137), Sr-901 |
| Joogivesi | Paldiski objekti veevärk | 1 x aastas | H-3, gammaspektromeetria (Co-60 ja Cs-137), Sr-90 |
| Pinnas (5 cm paks) | 3 asukohta peahoone lähedal, R1 – R3 | 1 x aastas | Gammaspektromeetria (Co-60 ja Cs-137), Sr-90 |
Märkused:
1 – Sr-90 aktiivsuskontsentratsioon määratakse üks kord aastas (4 kvartali) koondproovist.
2 – ohtlike ainete seire toimub aastatel 2019-2021. Kui neil aastatel seiratavaid ohtlike aineid ei esine, seiratakse edaspidi vaid üldisi reostusnäitajaid (heljum, BHT-7, KHT, N-üld, P-üld, naftasaadused, pH).
Tammiku objekti seirekava alates 01.03.2018. a.
a) Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla territoorium ja selle lähiümbrus
| Proovi tüüp | Asukoht, proovipunkt | Sagedus | Analüütiline programm |
|---|---|---|---|
| Ülemine põhjaveekiht | Hoidlast lõunas, puurauk T-PA | 1 x kvartalis | H-3, Cs-137, Sr-90, Ra-226, Am-241 |
| Rohi | 1 asukoht, R4 | 1 x 6 kuu jooksul | Cs-137, Sr-90 |
| Pinnas (0-10 cm) + gammafoon | 4 asukohta, P2, P4, P6 ja R4 | 1 x aastas | Cs-137, Sr-90, Ra-226, Am-241 |
| TLD | 1 asukoht, TLD10 | 1 x kvartalis | Üldine gammakiirguse foon |
b) Võrdlus maa-ala
| Proovi tüüp | Asukoht, proovipunkt | Sagedus | Analüütiline programm |
|---|---|---|---|
| Pinnas (0-10 cm) | 8 asukohta, Tref1 – Tref8 | 1 x aastas | Cs-137, Sr-90, Ra-226, Am-241 |
Keskkonnaameti iga-aastased keskkonna ioniseeriva kiirguse seire aruanded, mis sisaldavad lisaks muule ka AS-i objektide (Paldiski ja Tammiku) lähialade looduskeskkonna ja HELCOM merekeskkonna seire tulemusi, on kättesaadavad:
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/kiirgus/kiirgusseire-ja-kriisireguleerimine#kiirgusseire-aruande
Rohkem lugemist:
IAEA Safety guide
“Environmental and Source Monitoring for Purpose of Radiation Protection”