Radioaktiivsed jäätmed on radionukliide sisaldavad või nendega saastunud ained, materjalid või esemed, mille aktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada.
Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.
Radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine
Radioaktiivsed jäätmete vastuvõtmisel on rakendatakse kahte võimalust:
- Kui tegemist on kiirgustegevusloa all olevate allikatega, siis kontakteerub loa omaja AS ALARA-ga ning teavitab jäätmete utiliseerimise vajadusest. Selleks tuleb täita jäätmete ankeet, mille alusel käitleja koostab hinnakalkulatsiooni. Selle kooskõlastamisel kliendi poolt viiakse läbi jäätmete ülevõtmise toiming, mis fikseeritrakse aktiga. Loa omanik on kohustatud akti koopia esitma Keskkonnaametile.
- Kui kiirgusallikal puudub omanik ehk allika kasutamiseks puudub kiirgustegevusluba, siis esmalt tuleb teavitada allikast Keskkonnaametit, kes viib läbi toimingud allika tuvastamiseks ning seejärel teavitab AS ALARA-t vajadusest allikas utiliseerida.
Radioaktiivsed jäätmed liigitatakse sõltuvalt jäätmetes sisalduvate radionukliidide:
- aktiivsusest ja eriaktiivsusest;
- poolestusajast;
- kiirguse liigist;
- radioaktiivsel lagunemisel tekkivast soojuse hulgast.
Radioaktiivsete jäätmete käitlemine
Ohtlike jäätmete ladustamine on reguleeritud, et vältida kahjustusi inimeste tervisele või keskkonnale. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise all mõistetakse radioaktiivsete ainete kasutamise käigus tekkivate vedelate, tahkete ja gaasiliste jäätmete ohutut töötlemist, ladustamist ja lõppladustamist eesmärgiga kaitsta inimesi ja keskkonda.
Radioaktiivsete jäätmete käitlemise meetodid sõltuvad jäätmete omadustest. AS ALARA kasutab järgmiseid käitlustehnoloogiaid:
- demonteerimine,
- pressimine,
- stabiliseerimine betooniga,
- ajutine ladustamine hoiuruumis kuni aine aktiivsus langeb alla vabastamistasemeid,
- pikaajaline vaheladustamine ja lõppladustamine ehk radioaktiivsete jäätmete lõplik isoleerimine kas maapinnalähedastes või geoloogilistes lõppladustuspaikades.
Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine
Radioaktiivseid jäätmeid saab ladustada mitmel viisil, sõltuvalt nende aktiivsusest ja ohtlikkusest:
- Vaheladustamine – spetsiaalses rajatistes, kus jäätmeid hoitakse seni, kuni valmib neile lõplik lahendus. Eestis toimub see näiteks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas.
- Lõppladustamine – lõpplahendus, mille puhul jäätmed paigutatakse spetsiaalsesse
Kiirgusohtlike rajatiste dekomissioneerimine
Kiirgusohtlike rajatiste dekomissioneerimine tähendab radioaktiivselt saastunud rajatiste (näiteks tuumareaktorid, vahehoidlad või muud potentsiaalselt radioaktiivseltt saastunud rajatised) ohutut sulgemist, saastusest puhastamist ja lammutamist pärast nende töö lõppu. Selle käigus eemaldatakse või isoleeritakse radioaktiivsed materjalid, käideldakse ja ladustatakse nõuetekohaselt jäätmed ning territoorium valmistatakse ette edasiseks kasutamiseks või pikaajaliseks seireks.
KKK
Jah, Eestis on radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik olemas. See asub Paldiskis ja seda haldab AS ALARA.